Elektrist

Peremees keerab lülitit ja … mitte midagi ei juhtu! Esialgu. Ainult pistikupesast kostab vaikset särinat. Kui nüüd pistikupesale koputada ja pistikut liigutada, hakkab pesumasin viimaks jälle tööle.

Kirjeldatud nähtus ja muudki kummalist saab aset leida elektripaigaldises mille sünniaeg ja paremad päevad olid vanaisa noorusajal kui elekter oli alles äsja leiutatud. Tol ajal ei osatud elektriga veel midagi asjalikku peale hakata. Laest rippus juhtmejupi otsas 25-vatine pirn ja kogu maja kohta oli kaks pistikupesa, see oli kogu „süsteem“ mille antiikelektrijuhtmestiku ehitaja oli valmistanud. Omal ajal sellest piisas. Tänagi torkame uljalt neisse ajahambast puretud pistikupesadesse pikendusjuhtmed ja iga pikendusjuhtme külge omakorda veel kolm pikendusjuhet lootes nii käivitada kõik oma rohkearvulised elektriseadmed – pesumasinad, kohvimasinad, boilerid … Pistikupesad ja harukarbid hakkavad salapäraselt prigisema ning suitsema ja elektri-praeahju ukse küljest saab vanamemm niisuguse elektrisähmaka, et muutub seitse aastat nooremaks. Kui ellu jääb.

Kui elamu elektrijuhtmestik on projekteeritud ja ehitatud 20 või rohkem aastat tagasi siis seal ei ole tõenäoliselt arvestatud elektrikütte ja suure hulga elektriliste kodumasinatega. Vaatame elektritarbijate võimsusi. Näiteks elektriboiler võib vabalt tarbida 3000 W, vannitoa põrandaküte 400-800 W, täisvõimsusel elektripliit 8000 W, pesumasin 1500-3000 W, nõudepesumasin teist samapalju. Kui vana, liialt nõrga juhtmestikuga korterisse või majja on veel ehitatud ka 6 kW elektrikerisega saun, ei tohi (ei tohiks võimalik olla) kõiki tarviteid mingil juhul korraga tööle panna. Lähtudes täna kehtivatest nõuetest ei tohiks paljusid kaasaegseid elektriseadmeid kasutada kui juhtmestik ei võimalda neid ettenähtud viisil elektrivõrku ühendada.

Elektripaigaldise juures on eriline tähtsus selle ohutusel. Elektririkked võib laias laastus jagada kahte gruppi – ühendus puudub seal kus see peaks olema ja ühendus on seal kus seda mitte ei pea olema. Kui elektriga valesti suhelda, võib saada eluohtliku elektrilöögi või midagi võib valel ajal valest kohast põlema hakata. See on veel suhteliselt väike häda kui kallis arvuti kehva elektritoite pärast kõrvad pea alla paneb.

Vanad elektrijuhtmestikud on mitmetel põhjustel ohtlikud. Mõned neist:
Kaablite isolatsioon on muutunud rabedaks ja võib kaablisoontelt eralduda, tekib lühiseoht.´Ühendused harukarpides, lülitites ja pistikupesades on lõdvenenud ja kuumenevad koormusega. Tulekahjuoht. Tänapäeval kasutatakse kodudes elektriseadmeid mis eeldavad kaitsejuhiga pistikupesasid aga vanades elektripaigaldistes need sageli puuduvad. Või kui ongi kaitsejuht olemas, siis on see nõuetevastaselt ühendatud, näiteks peremees on kaitsejuhi lähima neutraaljuhtme külge ühendanud. Aga see on ohtlik olukord -elektrilöögioht.

Kui aegunud elektripaigaldisega elamus kasutatakse vannituba või dušširuumi kus asuvad ka elektriseadmed mis ei ole kaitstud kaitsejuhi ja rikkevoolukaitsega siis on seal reaalne eluohtliku elektrilöögi oht.

On olukordi, kus veneaegne elektripaigaldis ei vasta mitte mingitele ohutusnõuetele kuna seda on aja jooksul „parandatud“ asjatundmatult.

Soovitus vana veneaegse elektripaigaldise omanikule: kutsu kohale pädev elektriala asjatundja kes vaatab järele mis seisus on elektrijuhtmestik ja elektriseadmed, kuivõrd elektripaigaldis vastab kehtivatele elektriala standarditele ja normidele, teeb teatavaks asjade seisu ning annab vajalikke soovitusi ja juhiseid.

Elektripaigaldise eest vastutab selle omanik. Seega otsustab omanik, kas parandada elektripaigaldise ülevaatusel leitud puudused või mitte, riskides võimaliku elektriõnnetusega. Vanade elektripaigaldiste kohta kehtib täna nõue, et need peavad vastama vähemalt nende ehitamise ajal kehtinud ohutusnõuetele, samal ajal ei tohi need ka täna olla kasutajale ohtlikud.
Korterelamus tuleb korterite elektripaigaldised perioodiliselt üle kontrollida sest ühe korteri halvas seisus elektripaigaldis võib terve maja hävitada. Statistika ütleb, et Eestis põleb keskmiselt iga päev maha üks hoone elektri valesti kasutamise tõttu.

Elektritöid, sealhulgas kontrolltoiminguid tohivad teha ainult selleks õigust omavad firmad ja isikud. Tavaisik võib teha kaitsejuhita elektriseadmete hooldustöid pingevabas olukorras. Näiteks eemaldada tapeetimise ajaks pingevabas olekus kaitsejuhita pistikupesa katte. Kaitsejuht on kolla-roheline kaablisoon.

Sageli palutakse tuttaval töömehel, kellel ei ole elektriku kvalifikatsiooni, ehitada – parandada hoonete elektripaigaldisi. Tõenäoliselt suudab tuttav saavutada selle, et lülitile vajutamisel lamp süttib ja pistikupesast saab voolu võtta aga ainult sellest ei piisa, elektripaigaldis peab olema ohutu ka selle väärkasutamisel või rikke korral mida juhuslik ehitaja ei pruugi kindlustada. Allakirjutanul on kogemusi kus omanikud on ise majale juhtmestiku paigaldanud ja kasutusloa saamiseks kontrolli tehes leiame vigu mis ei võimalda kasutusluba anda. Viimistletud seintega majas on kaablite vahetus päris kallis nali.

Põhjalikumalt infot elektritööde kohta saab Elektriohutusseadusest.

Jaanus Vallaste
Revenant Elektritööd OÜ
jaanus@revenant.ee
tel. 56249131